Kool on läbi

Täna toimus lõppude-lõpuks uurimistööde kaitsmine, mis läks üpriski hästi. Kuigi üks mu plaan ebaõnnestus tehniliste vigade tõttu, aga see midagi ei mõjutanud. Kõigi esitused läksid väga hästi, meil paluti 10 minutiks välja minna kuniks komitee otsuseid langetab. Ja siis hakkas ruumis mingi karjumine pihta. Isegi direktori häält oli kuulda, arvestades kui tagashioidlik ta on, oli see üsna üllatav. Kaitsmine toimus füüsika klassis ja isegi saksa keele õpetaja tuli enda klassist välja kuna kuulis karjumist. Muidugi oli see pigem sõbralik vaidlus ja kui meid tagasi sisse kutsuta, siis naeratasid kõik. Selgus, et kõik said viied ja meile öeldi, et see oli senini parim koosseis! Jess! Nii hea tunne on nüüd.

Uurimistöö lõppemine tähendab seda, et kuni eksamiteni ei ole midagi keerulist. Ma leian, et kooli kontrolltööde raskustase on nulli lähedane ning ainuke asi, mis võib peale eksamite veel mõistust nõuda on olümpiaadid. Tahaks maakondlikult vähemalt ühe reaalaine olümpiaadi ära võita ja siis kuna ma käin 12. klassis, siis ka riiklikul tasemel mingi normaalse koha saada. Ilmselt füüsikas. Keemiat ma pole aasta aega näinud ja isegi kui ma selles riiklikule saaksin, siis ma seal eriti midagi ei saavutaks.

Pärast kaitsmist kutsus mind Solvak endaga kaasa. Algul käisime läbi koopiaruumist, kus ta palus Arnel paljundada mingist füüsika õpikust üks leht. Nad rääkisid ka selle õpiku kohta, nimetades seda kõige füüsiku kõige tähtsamaks raamatuks ning, et selle põhjal on palju õpikuid loodud. Ja siis ta andis selle lehe mulle. Sellel on 3 pilti ja hunnik venekeelset teksti. Confused, mis ma sellega veel tegema peaks? Siis suundusime õpetajate tuppa, kust ta tõi mulle... mingi... metallist asjanduse. Ja siis rääkis selle kohta ka loo. Selle oli talle andnud Tallinna Ülikooli metoodik, kes ütles talle, et kui tal kunagi tekib tunne, et kui tal on kunagi füüsikast kopp ees ja soovib midagi muud teha, siis ta võib enda sõrmed selle vahele toppida. Ja midagi sarnast ütles ta ka mulle ning lisas, et ta ootab juba, mil mind tulevikus telekast näha on. Minu arust on see kohutavalt äge sümboolne kink. Midagi, mis tuletab asju meelde. Mul ei olegi eriti kinke, millega kaasneb mingi lugu. Nüüd tuleb ainult välja uurida, mis selle asja nimi on ja miks seda kasutatakse. Eks ta mingisugune press ole, aga mis?

Eilne öö oli ka päris huvitav (nagu ikka). Kui tegin kella ühe paiku silmad lahti, siis lendas/lainetas selline mao/lameussi hübriid mööda minu tuba ringi. Vahepeal ta lendas liialt lähedalt läbi, ma ehmusin, tõusin istukile ja jälgisin teda. Ta hakkas vaikselt haihtuma kuni muutus läbipaistvaks ja siis oli näha vaid, kuidas õhk vibreerib tema ümber. Ning peagi haihtus ta täielikult ja ma sain edasi magada.