Näiteks füüsika. Täna hommikul käisin konsultatsioonis, mis mulle nii väga ei meeldigi, sest ta seletab kohutavalt pikalt kõigest, aga kasu sellest on ikka. Ning ma lahendan ka FÜKe läbi, eksamiks kordamiseks. Eile jõudsin 10. klassi mehaanikaga lõpuni, mis tähendab ligikaudu ~335 ülesannet (mida ma otseloomulikult kõiki ei lahendanud, osad on sellised mõtetumad)
Ning ladina keel. Kui ma liigun kuhugile ja mul on palju vaba aega või kui mul trennis on puhkehetk (pool minutit kuni minutit harjutuse vahel), siis on mul üks väike paber taskus, mille pealt ma õpin. Muidugi ma olen nii huvitav inimene, et selle asemel, et õppida neid keeli, mida kohalikes maades ka räägitakse. Selle asemel huvitavad mind sellised keeled nagu ladina keel, mida suuliselt ei kasutatagi.
Ja siis trenn, sellest ei tahaks rääkima hakatagi. Iga paari päeva tagant peab tooma sisse puhkepäeva, et ületreenitust ei tekiks. Ja praegu, mil pole kooli ka, kuhu enda energiat suunata, siis jääb mul neil puhkepäevadel kohutavalt energiat üle. Ja lõpuks õhtul mul lihtsalt ei tule und. Üleeile lamasin ma näiteks ligikauud poole kolmeni voodis, mõtlesin, et ma enam ei viitsi passida ka. Tõmblesin natukene, tegin kätekäid jms. ning siis suutsin uinuda. Kohutav harjumus ma tean, aga ma ei suuda ilma, ma olen üldse nii imelikuks inimeseks muutunud, et "niisama olesklemine" ei ole minu jaoks enam piisav. Ja kas peakski?
0 kommentaar(i):
Post a Comment