Mõistus on audis.

Kõik, mis oli kunagi must ja valge on sulandumas ühtlaseks hallikaks massiks.

"No one has time to sit with themselves,

no time to look into our pain

or see the same despair in everyone else.

It's here, it's there, it's everywhere.

Tears soak each card the dealers dealt.

But time taught me how to see every second as heaven

even though they're perfectly disguised as hell.

And I refuse to let past bruises cover the light

it ain't all good, but its all good enough."

Eile sai jurmalas ka käidud ning päris uipo oli. Aga mul on bussisõiduga selline.. harjumus kui nii võib nimetada. Et ma ei viitsi bussiga sõites kunagi midagi teha. Bussisõidu vastu mul ei ole midagi, aga ma lihtsalt ei viitsi bussis ringi käia ja tegutsed. Ma pigem lihtsalt istun niisama, vahin aknast välja ning aeg-ajalt vajuvad silmad ka kinni. Ning muidugi võin ma niimoodi lihtsalt päevas istuda 10 tundi.. igav mul ei hakka.

I'm looking into people's eyes and I'm smiling, while they are telling their lies to me. They got no idea. They don't know that I know everything.


Avastasin eile, et mu sünna on juba järgmine nädal.. Ma arvasin vahepeal, et on alles ülejärgmine nädal. Samuti ütles keegi mulle, et eksamid tulevad alles 25. mail. Ja ma mõtlesin, et need tulevad juba aprilli lõpus mingi aeg.. Mulle tundub, et ma ei saa praegu vapsjee päevadest mitte midagi aru. Ma olen rõõmus selle üle, et vähemalt ma tean, et praegu on kevad. Tegelikult ma tean seda ka, et Krossi kaubamaja avatakse juba täpselt nädala aja pärast!

Tuju on paha

ning süüa ei taha,

sest puudub selleks raha.

Elu pani lihtsalt jala taha

ning tilk tilga järel,

täpselt nagu küünlavaha,

lendas pikali maha.

Kuigi oma südames,

ei olnud ta sugugi paha.

Väike mõttevuhin, mis nagu tuuleiil, korra juukseid sasis ja siis kaduski... Või siis pigem viie-sekundi-riim. Jou!

Ahjaa.. ma avastasin ka, et ühe mu pusa kapuutsi sees on kirjas "Death of auto-tune". Ma ei teadnudki, et sellised asjad juba pusadele on jõudnud..

Ma olen praegu liiga väsinud, et midagi korraliku kirjutada. Ma ehk kunagi tulen siia tagasi, kirjutan midagi korralikumat ning siis muudan blogi kujunduse ka ära. Mitte et mul midagi selle väljanägemise vastu oleks, aga postitamine on paras ajunuss. Muidugi kujunduse muutmine on ka paras ajunuss, aga vähemalt saab ühe ajunussiga teise ajunussi ära parandatud.

Lõpp hea, kõik hea.

///Ma avastasin natukene aega pärast postituse kirjutamist, et homme on juba reede... Alles oli teisipäev juuu... Päevad on nii sassi läinud kuidagi.. Ekooli hinnete lehel on ka peaaegu 40 lahtrit juba, enam ei saa üldse aru, kuna mingi tsükkel algab ja kuna lõppeb..