Täna öösel, magama minnes pidin enne voodi korda tegema. Voodit sättides läks hästi korraks pilt mustaks. Mõtlesin, et äkki pilgutasin kuna mul vahel juhtub nii. Voodit edasi korrastades nägin, kuidas laelamp vilkus korraks. Mõtlesin, et äkki lihtsalt elekter kõigub. Aga siis ta vilkus uuesti, kuni hakkas niimoodi kiiresti tööle-kinni-tööle-kinni vilkuma. Ja varsti kustus tuli täiesti ära. Kottpimedas liikudes ja kobades leidsin üle teise laelambi lüliti, vajutasin seda, aga see lamp ka ei töödanud. Arvuti ja monitori tuled veel põlesid, aga need ei valgusta muidugi midagi, muutsid asja ainult veits nõmedamaks. Kobades kõndisin ukseni ja tegin ukse lahti. Esikus põlev lamp valgustas natukene minu tuba ja selle abil otsisin enda mobiili üles. Valgust näidates tegin enda voodi korda ja läksin magama. Hommikul ei olnud ikka elektrit minu toas, aga mujal oli. Natukene aega olin venna toas arvutis, kuna teda ennast polnud kodus. Mingi aeg hakkas tervel majal elekter vilkuma sisse-välja-sisse-välja paar korda ja siis lõpuks jäi kõikjal sisse, kaasa arvatud minu toas, Kui ma paremini ei teaks, siis ma arvaks et kõigi nende öiste kujundite, häälte, lambi allakukkumiste ja elektri äramineku taga oleks kummitused. Aga kuna ma tean paremini, siis mina olen ainuke asi, kes minu toas üldse kummitab.
Ma olen vaid üks hääl, hääletoru ja huuled.
Ma olen vaid üks hääl, mis hajub laiali tuules.
Täna öösel voodis lamades taipasin ka seda, et ma hingan täiesti valesti. Minu kõige tavalisem hingamine näeb välja selline, et pole aru saada, kas ma olen elus või surnud. Kõht ei liigu ja suust ei liigu õhk ka sisse ega välja. Kui siis ainult vägaväga vaikselt. Pole ime siis, et mul kopsumaht üpriski väike on. Peaks ka hakkama sügavamalt või siis vähemalt normaalsemalt hingama.
0 kommentaar(i):
Post a Comment