Minu aastavahetuse pidu sai alguse 30.detsembril kell 17:16, mil ma istusin rongi, mis sõitis Võhma poole. Terve tee istusid minu kõrval ühed üpriski kahtlased tüübid. Terve tee nad jõid õlut rääkisid Hitlerist, Stalinist, poliitikast ja natsismist, kommunismist, fašismist ja muudest sarnastest asjadest. Mingil hetkel läks jutt sõjale, relvadele, tankidele jms. asjadele üle. Karhu tegi minust Toki mobiiliga pilti ja mees, kes minu kõrval istus hakkas järsku küsima kurja häälega, et kas tema jäi ka pildi peale. Päris mitu korda päris, alati oli vastus "ei", aga lõpuks ta tahtis ikkagi seda pilti näha, kuigi teda seal peal muidugi ei olnud. Siis hakkasid need 2 tüüpi rääkima meile sellest, kuidas kõik on pahatahtlikud ja peabki olema, aga me oleme veel liiga noored, et ei saa sellest veel aru. Peale seda hakkasid nad omavahel rääkima, et Soomes on palju relvi ja neil tuli ärimõte, et peaks Soomes hakkama tääkidega äritsema. Nad rääkisid, et Soomes maksab üks AK tääk umbes 1000€, aga Eestis maksab kollektsionääride seas üks umbes 10 tuhat krooni. Siis ma mõtlesin, et nüüd ajavad nad küll mingit suvalist paska suust välja. Ükski AK tääk ei maksa elusees kuskil kümme tonni. Tutikas maksab healjuhul 5 sotti, kui sedagi.
Võhma jõudes saatsime tüdrukud auto peale ja ise läksime kohaliku poodi ja jäime peale seda sinna eesruumi passima. Pärast pikka passimist tuli sinna üks mees ja küsis, mida me vahime siin. Ütlesime, et oleme soojas ja ootame autot, mis peaks kohe tulema. Õnneks meid välja ei visatud, sest mul olid varbad jäätumas ja eelmine kord, kui me ka seal samas poe eesruumis passisime, siis visati meid välja. Peaaegi saime meie ka auto peale ja jõudsime tallu. Kodus olles andsin ma enne Ristole raha, et ta Rapla säästumarketist läbi käies mulle ka juua ostaks, nimekiri nägi välja selline: "1 jägermeister või minttu; 1 vein; nelipakk". Andsin talle natukene rohkem, et pigem jääks raha üle kui puudu, mõeldes, et kui üle jääb, siis ehk saan selle tagasi. Aga tuli välja, et jäger oli natukene allahinnatud ja raha üle ka ei jäänud, tegelik nimekiri, mille ma sain nägi välja umbes selline: "1 jäger, 2 veini ja 9 waltrit." Ehk siis poole ümber, aga pole hullu, sain teistele sellega natukene heategevust teha. Esimene õhtu oli üpriski rahulik. Vist... Kuigi ausalt öeldes, ma ei mäleta esimesest õhtust peaaegu midagi. Ja see pole mitte alkoholiga seotud mälukas, see on lihtsalt mälukas. Paar asja on meeles, aga mitte midagi, mida siia kirjutada. Kella 6-7 paiku läksin magama ja minu voodi nägi välja selline:
See koosnes kõigist maja pealt kokkuveatud vaipadest, toolikatetest, tont teab, mis katetest veel ja ühest matist, mille ma ise kaasa võtsin. Päris mugav oli magada tegelikult, kuigi patju oleks ka tahtnud.
Hommikul tõusime üles ja saime köögis pannkooki ning putru. Ma ei suutnud eriti süüa, halb oli olla ja mulle öeldi päris palju, et ma näen nagu laip välja. Võtsin kotist valuvaigisti ja tõmbasin selle vedeliku kujul endale sisse. Paha oli ikka olla, aga suutsin terve hommiku kõndida ja käituda nagu inimene. Vähemalt seni kuni kell sai täpselt 16:29. Siis ma kõndisin uksest välja, jooksin maja kõrvale kuhu oli kaevatud pissuaari sarnane asi ja sinna minu valuvaigistid ja hommikusöök kaduski. Enesetunne läks natukene paremaks, aga pea valutas ikka terve päeva, isegi pealevõtmine ei aidanud. Jäger on vist tõesti peavalu tekitav keemia.
Õhtu poole sai sauna minna, seal olles tuli eelmine kord aina selgemini meelde. Eesruumis istusime viiekesi ja 2 õllepudelit käisid koguaeg nonstop ringi. Leiliruumi minnes piirdus asi ainult 1 pudeliga. Õlu sai seal üpriski kiiresti otsa. Tuppa minnes ootasid meid seal ees pelmeenid ja tuju läks veel paremaks. Peale söömist läksime magamistuppa ja panime seal pool tundi sliipi, et mitte uut aastat maha magada. Kui kell hakkas 00 saama, läksime tee peale. Seal ei olnud puid ega metsa vaateväljas ees ning kõikjal enda ümber oli näha ilutulestiku. Soovisime omavahel kõigile head uut, ma jagasin kõigile säraküünlaid ja avasime 2 šampust. Peale seda, nagu me kõikjal teeme, otsustasime püramiidi teha. Päris mitu korda üritasime, välja nägi see umbes selline:
Pärast seda läksime tagasi tuppa, sooja. Mingi aeg istusin laua taga, sõin enda tehtud makaronivormi sarnast asja. Kuid järsku lendas üle laua kinnine makaronipakk. Ja siis tagasi teisele poole ja niimoodi see hakkaski edasi tagasi lendama. Võtsin enda piimatassist kinni ja hoidsin seda laua all, et see pikali ei lendaks. Varsti läks see pakk natukene katki ja ma panin käe enda piimatopsi peale, et ühtegi makaroni sinna sisse ei satuks. Ja varsti oli see makaronipakk täitsa puru, niiet loobiti üksteist lihtsalt toorete makaronidega. Ja keegi ikkagi toppis käega mulle piimatopsi sisse ühe makaroni, niiet deem, mu plaan feilis. Ja järsku võttis Anu kuskilt peoga suhkrut ja viskas sellega Ristot. Ma muidugi üritasin samal ajal enda makaronivormi rahulikult edasi süüa ja piima valvata. Aga siis võttis keegi mult ketšupise makaroni tüki ja saatis selle kellegi pihta lendu. Siis ma otsustasin küll, et on aeg köögist ära joosta. Jõin kähku enda piima tühjaks ja läksin teise tuppa. Köögipõrand nägi muidugi koos nende makaronidega kohutav välja.
Keegi hakkas järsku Anu vanavanemate riidekapis sorima. Sellest sai peagi alguse stiilipiidu, teemaga "Anu vanavanemad". Neil on ikka tohutult panokate ja peoriideid. Vahepeal oli tulemus ikka päris homo ja nägi välja umbes selline:
Hommikul oli Risto mulle kaks väikest patja loovutanud ning mõtlesin, et täna öösel on veel lebom magada. Aga järsku toimus huvitav pööre. Selgus, et Marianne ja Mari-Liis olid kell 2 öösel hakanud rongijaama poole kõndima, et kella seitsmesele rongile jõuda. Deem, kui hullumeelne mõte, ma oleks küll poole peal surnuks külmunud. Aga nemad on õnneks elus. Igastahes... Kella 6 paiku hakkas asi üpriski rahulikuks muutuma ja ma üritasin, et ehk suudan enda toas magama jääda. Aga muusikasüsteem oli juhtumisi samas toas, peksis valjusti ning samas toas oli ka 3 ellujääjat, kes olid veel täitsa härga täis ning nende hoog ei paistnud raugevat. Seal oli võimatu isegi rahulikult silmi kinni hoida, ilma, et keegi sind ründaks. Otsustasin minna kõrvaltuppa ja sain lahkunud Marianne koha seal endale. Aga seal oli võimatu magada, sein ei summuta seda muusikat ja räuskamist oli väga hästi kuulda. Kell 7 midagi läbi jäi muusika vait ja oli rahulikum, kuid siis tuli karjumine samasse tuppa ja uni kadus mul juba üpriski ära, aga püsti tõusta ikka ei viitsinud. Lamasin pikali kuni kõik vait jäid ja siis lõpuks suutsin end ka magama sundida.
Hommikul üles tõustes oli täitsa hea olla ja tuju oli ka hea. Koristasime natukene, tegime suppi ja siis algas igahommikune tippsündmus. Kuna tegu oli vana majaga, siis korraliku WC-d seal ei ole ja selle asemel oli vetsus selline tünnisugune asi, mida pidi kord päevas tühjendama. Täpsemalt kirjeldada ma ei oska, ma pole kordagi isegi seal vetsuruumis käinud, pole tahtmist sinna hästi minna. Esimene päev viskasime hommikul 11kesi näppe ja 3 õnneliku moodustasid fekaalibrigaadi ning pidid õues tee kaevama ja selle tünni kuhugile metsa ligidale ümber kallama. Neil võttis see tükk aega ja kui nad ümber kallama hakkasid, siis Oskar läks sellest pilti tegema ja oleks peaaegu ketti pannud, see oli päris nice. Teine hommik viskasime uuesti näppe, seekord oli meid ainult 7 ja 3 tükki pidid seda jälle vedama minema. Õnneks mulle õnn jälle naeratas ja ma sain rahulikult laua taga edasi istuda ja teed lürpida. Peagi saime autoga rongijaama ning hakkasime rongiga tagasi sõitma. Kõikjal rongivagunitel olid kleepsud: "Euro hinda ei tõsta", alles täna raadios räägiti ka, et ükski selle kampaaniaga liitunu ei ole hindu tõstnud. Aga teate mis? Võhmasse sõites maksis sooduspilet 39EEK ehk 2,49 Eurot. Aga tagasi tulles, kui Euro juba käibel oli, siis oli hind 2,52 Eurot ehk 39,42EEk. Ehk siis juba sooduspilet on 42 senti kallim. Niipalju siis sellest, et euro hindu ei tõsta. Mul on need piletid ikka veel alles ja ma saadan need küll tarbija kaitsesse =D
Ja niimoodi mööduski minu aastavahetus...
 |
What interests us most is finding out what we are like. |
0 kommentaar(i):
Post a Comment