Täna, kehalise tunnis ringi jalutades, tuli järsku mu mobiilile kaks sõnumit. Avasin esimese sõnumi ja seal seisis selline tekst:
"Hea klient, Teie jooksev saldo on 2177kr, olete ületanud 1000kr krediidilimiidi.
Tele2 piiras Teile teenuste osutamise. Täiendav info: 6866866.
Tele2"
Nagu wtf?! Kuidas mu mobla arve saab olla 2177kr.. Või kuidas ta üldse saab nii palju olla, kui 1000kr on limiit. Siis otsustasin avada teise sõnumi, see oli ka Tele2-lt. Seal seisis lause, mis ütles, et "Sinu andmeside kasutus on üle 2 MB." aaa... Sealt see summa minu limiidi otsa tuligi. Algul, kui ma mobla sain, lülitasin GPRS välja, et mobiil seda ei kasutaks. Aga tundub, et see on mingi aeg uuesti sisse läinud ja siis 3G abil netti läinud kuidagi. Võib-olla õnnestub mul Tele2-ga mingit moodi kokkuleppele saada ja enda arve väiksemaks muuta. Sest 2 tonni on liigagi kirves mobiiliarve. Ja muidugi ma ei saa nüüd kuulõpuni helistada ega smsida, kuna arve tuleb alles Novembri alguses millalgi.
Kui õues sajab lund, siis on sul kaks võimalust: sa kas roogid selle ära, või teed lumeingleid.
Eyedea surm pani mind mõtlema. Küll natukene vähem, kui ta elu ajal seda teha suutis, kuid siiski.. Miskipärast tekitas see minus emotsioone. Tema surm pani mind rohkem surmale mõtlema. Mitte enda, vaid pigem teiste. Eriti vanemate inimeste. Muidugi ka noored võivad mingil hetkel, lihtsalt sekunditega kaduda. Täiesti lampi. Ma tean, et seda räägitakse kogu aeg ja öeldakse, et kõik mis sul on, võib vaid paari hetkega kaduda. Aga mõnikord läheb see lihtsalt meelest ära ja tuleb alles meelde siis, kui midagi kaduski ära. Lihtsalt niimoodi. Ja seda aega ei saa tagasi ka võtta. Kõige tähtsam on mitte kahetseda.
Lumemehed langevad taevast... juppideks võetuna.
Täna, kui koolis koju kõndisin, tulid mulle silla peal vastu üks poiss koos emaga. Nad olid just Grossi poest tulnud ja poisil olid mingid kommid käes. Ning siis tundsin seda lõhna. Energiajoogi lõhna. See oli natukene magusama ja kangema lõhnaga, pakuksin, et dünamiit. Tükk aega tundsin seda lõhna ja see tekitas sellise eufooria tunde. Ma ei tea miks. Meenus, et mul seisab siiamaani sauna külmkapis energiajook. Aga ma ei taha seda, mul on nii kopp ees. Üks asi on see, et mul on maitsest kopp ees (kuigi mõndasid sorte, nagu näiteks Starterit suudaksin ikka juua), aga teine asi on see, et mul on sellest ka kopp ees, kuidas ta tervist rikub. Ma lihtsalt ei leia, et see asi seda väärt oleks. Mulle mõjuvad ergutavad ained miskipärast tugevamini kui muidu. Isegi kohv tekitab tihti eufoorilisi tundeid. Tavaliselt paneb ka käed värisema (rohkem kui need muidu värisevad) ja silmad võivad hakata kiiremini liikuma kui pilk. Lihtsalt silmad tõmblevad ning tekib selline tunne, et silmad liiguvad igale poole, aga pilk jõuab sinna alles tükk aega hiljem.
Aga kui silmade peale jutt läks, siis ma käisin eile silmaarsti juures. Seal pandi mulle selliseid tilku, mis tegid mu pupillid nii suureks, et iirist (värvilist osa) peaaegu ei olnudki näha. Ja seetõttu ma lihtsalt ei näinudki terve päev enda ligidale, ma suutsin ainult kaugele näha. Kui ma õhtul koju jõudsin ja MSN-i üritasin minna, siis otsustasin, et sellel pole mõtet, sest ma ei näinud isegi seda sisselogimise akent korralikult. Ja õhtul ma üritasingi lihtsalt kell 9 magama jääda, sest mul polnud mitte midagi teha, kuna ma ei näinud mitte midagi. Õnneks oli hommikuks nägemini taastunud.
Kui aasta esimene lumesadu ei tekita minus mingeid elamusi, siis ma tean, et olen vanaks jäänud. Aga tundub, et ma olen veel noor =)
0 kommentaar(i):
Post a Comment