Mu käed ei ole tühjad, need on täis... tühjust.

Inka tund lõppes ning algas söögivahetund. Kõik läksid otse, aga Risto ja Oskar läksid vasakule, treppikotta. Geniaalne mõte! Läksin igastahes järgi. Hakkasime lampi jooksma, tahtsime enne teisi jõuda, päris naljakas oli niimoodi mööda treppe alla joosta. Jooks, jooks, 5 treppiastet järel, hüpe! Paremale kurv, jooksmine, jooks, 5 trepiastet järel ja hüpe! Ja muidugi maandusin ma enda vasaku jala väliskülje peale ning terve mass ning inerts surusid sellele veel peale. Väike viisakas karjatus: "Ai!" ning surusin silmad kinni ja hambad risti. Edasi hüppasin põhimõtteliselt ühe jala peal trepist alla, siis lonkasin ühe jala toel kuni sööklani. Seal üritasin ikkagi korralikult kõndida. Peale seda oli koolis isegi enam-vähem normaalne olla, mõtlesin, et asi ehk ei olegi nii hull. Aga kui koju hakkasin kõndima, siis läks valu iga sammuga hullemaks. Koju jõudes panin kohe jäägeeli peale ning istusin tükk aega arvuti taga niimoodi, et jääkott oli hüppeliigese ümber seotud. Ja muidugi ajaga läks see aina hullemaks, kohe märgatavalt. Nüüd toob iga julgem (ehk tavaline) samm kohutava valu jalga. Praegu ei kõnni üldse või siis ainult karguga.. Kui jalg natukene veel rohkem paiste läheb, siis peab kipsi panema. Tõesti loodan, et homseks läheb paremaks, sest ma pole kunagi varem koolis karkudega ringi käinud ja eriti ei taha ka. Valu pärast ma ei muretsegi, aga ma ei viitsi jälle pikka aega kehka tunnis lihtsalt kõrvalt passida =/

Ma olen tegelikult juba ammu võitnud - aga siiski mängin edasi.

Ma lihtsalt ei suuda õppida ilma segavate faktoriteta. Praegu ma peaksin näiteks kirjandit kirjutama. Aga ikkagi olen msnis, mängin mingit mängu, muusika tuleb kõlaritest ning samal ajal kirjutan siin ka midagi. Kodust tööd ma teen alati niimoodi. Isegi mata tunnis suudan ma paremini õppida, kui muusika kõrvas mängib. Kõik süveneb ja seostub asjadega palju paremini, kui ma teen mitut asja korraga. Ma lihtsalt olen multifunktsionaalne inimene.
Suve lõpu poole jäid mu Koss kõrvaklapid ühe suure palgi vahele, mis tiris ühe kõrvaklapi lihtsalt küljest ära, aga ma suutsin neid ainult ühe kõrvapoolega ikka nii kaua edasi kasutada, kuni need täiesti rondiks läksid. Nad töötavad praegu ainult siis, kui juhe on mingis väga imelikus asendis. Siis hakkasingi ajutiselt kasutama enda ronte HTC kõrvaklappe. Tunduvad nagu täielikud äriklassi kõrvaklapid. Ärika välimusega; juhe tundub piisavalt paindlik, et aksiate langedes saaks end üles puua; korralik mikrofon küljes; poes kõvasti ülehinnatud ning kui ühendada neid mingi teise mobiiliga (näiteks Nokiaga), siis lööb mobiil kohe errori ette, et ei toetata selliseid kõrvaklappe. Ausalt öeldes ma polegi varem sellist asja näinud. Bass ja kõik muu on niivõrd-kuivõrd, aga vokaal on normaalne, sest need on ikkagi ärikõnedeks mõeldud. Ning vähemalt on need vastupidavad, kui meile Tallinnas jagati tasuta kõrvaklappe, siis ma tahtsin neid proovida ja ühendasin enda mobiiliga. Kui esimene laul oli jõudis enda haripunkti, siis läks üks kõrvaklapi pool juba läbi ning terve päeva töötaski mul ainult üks kõrvaklapi pool. Haha =D

Tumm on siinsete lindude laul.



Mis muusikat ma siis kuulan? Viimasel ajal olen hakanud kuulama jump up-i, sest kooli ajal tuleb sellise kiirema muusika kuulamine kasuks - annab energiat tagasi. Tegelikult on natukene naljakas mõelda.. jump up..  Kui keegi oleks 2 aastat tagasi loetlenud mulle kõik muusikažanrid, mida ma praegu kuulan, siis ma oleksin küll poolte kohta öelnud "wtf". Muidugi kõik need žanrid on ikka alguse saanud 90ndatel või siis 21. sajandi algul, aga laiade massideni on see pigem jõudnud hiljem. Mind huvitab, mida kunagi õpitakse muusikaajaloos tänapäeva muusikažanrite kohta? Kõige täpsem muusikažanr, mille allharusi ma olen pidanud õppima on ilmselt jazz ja seal oli ka vaid ainult paar muusikaharu. Võtame näiteks drum ja bassi. Kui palju on dnb-l alaliike? Kusagil 20 ringis umbes. Ma oskan peast nimetada healjuhul ainult seitset neist. Kuidagi naeruväärne on lihtsalt mõelda, et paarist muusikažanrist on tekkinud sadu väikseimaid ning mul endal pole õrna aimu ka mida kõike ma kuulan. Rokist ei tasu vist rääkima hakatagi. Kunagisest lihtsalt rock'n'rollist on saanud üle 200 erineva žanri.. nojah..



Ma ei saa aru, miks mul kõik postitused nii pikad tulevad. Ma olen siia alles 2 väikest mõtet tekitanud ning juba ütleb mu arvuti, et siin kokku üle 630 sõna. Oleks siis kirjandi kirjutamine ka nii lihtne... Nüüd ma jätangi enda postituse poolikuks ja suunan parem kõik energia enda kirjandi. Mul on vaja see viis saada, muidu võin lugeda selle eesti keele perioodihinde feiliks. See rikuks kõik ära.. Võinoh, tegelikult see ei mõjutaks midagi, aga esinduslikum oleks, kui ma ikka kirjandi viie saaks.

I'm so generous and caucasian!